KOLIMISKASTID (feat. Mattias Tirmaste)

Muru kõrbeb Suuri sõnu vaob olmesse Sa oled väsind, sa tahad olla eemal Päevi rodus kaob koldesse Päike tõuseb Küsid, miks õhtud ma ikka veel veedan Siin vettinud linnas Külmas köögis ilma särgita Leige kohvi põhjast märgata Kui veider sügis pugend mütsi alla Keegi siis ei taha üksi olla A meil pole enam ühtki sõna rääkida (Mitte ühte) Kolimiskastidesse virna (Kastidesse virna) Ammu ära antud asju (Antud asju) Neist ei suuda lahti öelda, lahti öelda Neis olevik kaob, olevik kaob põrandale laiali Kolimiskastidesse virna (Kastidesse virna) Ammu ära antud asju (Antud asju) Neist ei suuda lahti öelda, lahti öelda Neis olevik kaob, olevik kaob põrandale laiali Kas suured tunded on olemas? Või peame nad mõtlema välja Ja uskuma piisava hoolega Et muutuksid aeglaselt päriseks Soolaleiba oodates, mis tuleb Iga kord mõni teine kord Seinad pole ikka üle värvitud Mul jäänud ööd veel hirmus ärgata Siis panen riidesse end enne äratust Ning avan varavalges värava Väsind esinemast tühjal väljakul Kolimiskastidesse virna (Kastidesse virna) Ammu ära antud asju (Antud asju) Neist ei suuda lahti öelda, lahti öelda Neis olevik kaob, olevik kaob põrandale laiali Kolimiskastidesse virna (Kastidesse virna) Ammu ära antud asju (Antud asju) Neist ei suuda lahti öelda, lahti öelda Neis olevik kaob, olevik kaob põrandale laiali Ehkki korter näib nii kindel Üürihind sööb hinge seest Otsid avarust ja kirge Palun ütle, mille eest? Kümme aastat kodulaenu Mis lapiks su tühjust ja korvaks Enda otsa ei vaatama vaevu Keegi teine võib teha meid korda Kummutisahtlites ilusad kirjad Mis enam ei tähenda midagi Tühjades ruumides kilavad silmad Embavad lõigatud sidemeid Kolimiskastidesse virna (Kastidesse virna) Ammu ära antud asju (Antud asju) Neist ei suuda lahti öelda, lahti öelda Neis olevik kaob, olevik kaob põrandale laiali Kolimiskastidesse virna (Kastidesse virna) Ammu ära antud asju (Antud asju) Neist ei suuda lahti öelda, lahti öelda Neis olevik kaob, olevik kaob põrandale laiali