Ärkan jälle liiga hilja
seljas riided mul.
Väsimusest kurnatud
ma olen hommikul.
Ikka veel on saapad jalas,
mantel porine.
Kus eile öösel hulkusin ei mäleta
see hirmu teeb.
Kohvilauas neelan peoga
antidepressante.
Kui taas unes olen
näinud valgeid elevante.
Elu pärast sinu suudlust
pole endine.
Ka sõbrad vangutavad pead
ja ütlevad:
Kuutõbine
ta pole enam see
keda tuntsime.
Hoidke eemale
kuutõbine.
Täiesti segane
ta pole enam see
hoidke eemale.
Mind ei huvita, mida teised ütlevad
sinu aknalaual pean ma saama tantsida.
Kui täiskuu kutsub mind, siis jälle kordub see
mu igaöine palverännak sest,
ma olen
Kuutõbine
ma pole enam see
keda tundsite.
Hoidke eemale
kuutõbine
täiesti segane
ma pole enam see
hoidke eemale
Kuutõbine
ma pole enam see
keda tuntsite
Hoidke eemale.
kuutõbine
täiesti segane
ma pole enam see
hoidke eemale
