soolane värska

Täpselt ei teagi mis juhtus Suvi sai läbi ja vajan veel puhkust Elu kord selline – alatu Järgmine aasta ma alustan varakult Leidsin ma teemanti mis vajas veel lihvi Olin ma hoolikas, sest ei leia neid tihti Ta tuli ja sama kiirelt juba lahkus Süda koos pitsaga ära jahtus Unustas siia särgi ja püksid Mina, mu käsi, tunne nii üksi Mu toas käib ta lõhn üle pea Sellega meenuvad mulle mu vead Ei tea, ei tea Kuhu ta mujale minema peab Uu-oo, kui viga näen siitpoolt, alati incognito Ii-ee, su pisarad on nagu soolane värska Uu-oo, mis voolavad despacito, ära palun mine veel Me pabistame nagu pubekad, ära palun mine veel Ära palun mine veel Hommikupäike poeb kardinast sisse Ärgata temaga pole ju lihtne Seni hoiad mind hellalt Valan ma Cavat kuid alles ta haigutab Oma tegudelistis ta kõrgele paigutan Släng on mult tulnud ning laulab mu laule Tunnen kui kodus kuid elab ta kaugel Kaugel Kaugele koju ta sammud nüüd seab (seab, seab, seab, seab) Mis edasi saab, ainult tema ju teab (teab, teab, teab, teab) Sest ma ei tea, ei tea Kuhu ta mujale minema peab Ii-ee, meil automaatpiloot, sõnad kui dünamiidid Uu-oo, kui viga näen siitpoolt, alati incognito Ii-ee, su pisarad on nagu soolane värska Me pabistame nagu pubekad, sa ära palun mine veel