KINNISILMI (feat. hxlger, Liisu Ots & Mattias Tirmaste)

Elan lõpmatus laupäeva hommikus Kinnisilmi lonkides koju Ujudes läbi poolunedes kümbleva linna Kus suvelõpp pudeneb kildudeks käest Mind põrnitsevad läbi trammiputka klaasi Magamata vanad daamid Baretid taeva poole nagu seened vihmas Puurides mu sisse kuni hingepeeglini Läbi kõhetu modelli plakatil peatänaval Mehaaniliselt naeratamas neile Kes nii vara veel on väljas Ja ma vahin talle plassi näoga vastu Et olen õppind ju inimeseks olema Vähemalt usun, kui valetan endale seda Sest ma istusin parkides Kuni mul hakkas nii vilu Ja kui tuttavad vahtisid Peol, eks ma muutsin siis pidu Nüüd kõnnin lõpmatus laupäevas koju Kui lampide kustudes algavad ummikud Kinnisilmi vahtides lage Linnaõhk on raske, külma ootust täis Küll ma leian end, ma leian end Kui vaatan natukene veel, siis näen end läbi Kinnisilmi vahtides lage Linnaõhk on raske, külma ootust täis Küll ma leian end, ma leian end Kui vaatan natukene veel, siis näen end läbi Konidest haisevad mantlites kogud On roninud baaridest välja Ja reaalsuse kaotanu komberdab alla Ning loputab räsitud nägu Viimased ossid on vajutand gaasi Ning haihtuvad sinna, kus poolsaar Trummar end bäkkaris jalule ajab Kui lava on veokile pakitud Ma tõmban mantlihõlmad koomale Ududes vilguvad kollased Pärast lõpuspurti aeg on seisma jäänud Lõpmatus laupäeva hommikus Kinnisilmi vahtides lage Linnaõhk on raske, külma ootust täis Küll ma leian end, ma leian end Kui vaatan natukene veel, siis näen end läbi Kinnisilmi vahtides lage Linnaõhk on raske, külma ootust täis Küll ma leian end, ma leian end Kui vaatan natukene veel, siis näen end läbi