M.O.S.U

Olen mõtisklenud omi ette, filosofeerinud Mõtlend välja sõnu, mis saaks väita, mida vajan Otsinud neid viise kuidas leida oma aja, aga Järeldused napivad Vastuseid jääb puudu, mõtted tunnetega klapivad Aga vähemalt ma ühes asjas kindel Milles alati saab kindel ju olla Ma olen sinu usku Küünlad voodi äärel ja need kunagi ei kustu Õnneks ööd ei saa otsa Vahel paikneb päev aga õhtu juba kostab Mul on pohhui Pohhui Siiber Siiber Ei huvita mind üldse mida näitab televiisor jah Mind ei kotti, kes on tähtedega laval Tean, et minu kõrgus on ju tähtedega sama Kui saan aega veeta sinuga Selle asemel, et mõtiskleda endaga Ja täita ennast muredega mõtetult Ehk vahest on just vestlus see mis valu teeb ju mõttetuks Aga pole prohvet ega saada mind ju pihile Loo teemaks on vaid tavaline inimene Mingil moel leiab segadusest puhtust Ja sellepärast olengi su usku Pole taara, pole peko, pole kratt Pole haldjad ega muu Folkloorist on ta kaugel ja Imekombel suutsin ma unustada kuu Võid kallata endale veini või šampust või siidrit või viina või muud Aga mulle paluks limpsi, vett, morsi, alkovaba värki jne Keerame tagasi Plaat mängis lõpuni Otsime nüüd muud mida panna Päike juba kadunud, siiski vara veel Ühildub me mõtted läbi silma tee Kui ilusasti öeldud kõik, kuid kahjuks pole häälega veel täitnud Ruumi, et saaksin ma väita mida vaja Ja põhjendada miks ma nii arglikult käitun Kuid küll ma ka kuskil siin julgust veel leian Sest kindlusel praod on ju seinas Ja kuni ma veel müüre siin lammutan Saad kuulata seesama laulu Ma olen sinu usku Küünlad voodi äärel ja need kunagi ei kustu Õnneks ööd ei saa otsa Vahel paikneb päev aga õhtu juba kostab Mul on pohhui Pohhui Siiber Siiber Ei huvita mind üldse mida näitab televiisor jah Mind ei kotti, kes on tähtedega laval Tean, et minu kõrgus on ju tähtedega sama Kui saan aega veeta sinuga Aeg kõik veetud endaga